.

Varikoosiga nõustamist otsida ei ole häbi!

Väike mügarik säärel, mida märkad pärast jooksmist, vannis või palaval suvepäeval. Kellele sellised asjad meeldiksid? Kes kannaks lühikest seelikut, teades, et midagi pungitab jala peal ja see on näha? Lisaks nähtavad võrgustikud – ükskõik kui palju jumestuskreemi peale paned, mõne tunni pärast on kõik jälle väljas. Ja siis see pidev hirm – kas mu jalg valutab selle veenilaiendi pärast? Isegi siis, kui rohkem laiendeid on näha hoopis teisel jalal? Ja mis jutt käib kogu aeg mingist „tromboosist“? Kas see võrgustik, mis jalal on olnud viimased 10 aastat, viib „tromboosini“, mis mu äkki ära tapab? Ja meenutus vanaema jalgadest, millel olid suured veenialiendid koos haavanditega, hoiab Sind nii mõnigi kord öösiti ärkvel…

Olen olnud veresoontekirurg 3,5 aastat. Enamus minu polikliiniku patsientidest põeb üht sagedasemat sidekoe nõrkushaigust – varikoosi. Erinevatel andmetel on varikoos ehk veenilaiendid olemas 30-50 % meist, üldisest populatsioonist, mehed kaasaarvatud. Eelpool toodud mõttekäiku on minu arvates läbinud vähemalt üks kord elus iga veenilaiendiga inimene.

Veenilaiendid muutuvad ajaga suuremaks, seega on mõtet midagi ette võtta juba muutuse varajases staadiumis. Alguses on tegemist eelkõige kosmeetilise kaebusega, haiguse edenedes tekivad esmalt subjektiivsed sümptomid ning hiljem naha toitehäirest naha värvi muutus, turse ning haavand.

Millise spetsialisti juurde minna? Eestis tegelevad veenilaiendiga jalal mitmed erinevate erialade spetsialistid – üldkirurgid ja veresoontekirurgid. Soovitav on valida juba esmaseks käsitluseks arst (või keskus), kelle juures kujutate oma ravi ette ka järgmistel kordadel ning kes suhtub korrektsiooni tõsiselt, mitte üleolevalt. Kuna tegemist on personaalse käsitlusega, võib õige spetsialistini jõudmine võtta aega. Kuna keegi ei saa varikoosist kunagi terveks, võimalik on seisundit kontrolli all hoida, seega on väärt natuke resurssi ja jõudu panna sobiva spetsialistini jõudmiseks.

 

Veronika Palmiste