Ilusüstid

Botuliin e. botuliintoksiin, mida toodab bakter Clostridium botulinum, on kangeim looduslik mürk, mida inimkond tunneb. Ühtlasi on see ühend täna retseptiravimina kasutusel mitmete haiguste ravis ja ilumeditsiinis üle maailma. Botuliintoksiini kasutamisel ilumeditsiinis ühinevad teadusliku meetodi täpsus ja loomingulisus.

Botuliintoksiini ajalugu

Ideed botuliintoksiini võimalikust ravitoimest kirjeldab esmakordselt 19-nda sajandi alguses saksa arst ja poeet Justinus Kerner, kes nimetab toksiini ennast “vorsti mürgiks”. Kerner kasutab seost vorstiga, sest sageli haigestuti botulismi riknenud lihatoodete tarbimise järgselt. 1870-ndal aastal võtab teine saksa päritolu arst Muller kasutusele nimetuse botulism, mis tuleneb ladina keelsest sõnast botulus ja tähendab vorsti. Botuliintoksiini sünteesiv bakter Clostridium botulinum isoleeritakse esmakordselt 1895-ndal aastal belgia professor Emile Van Ermengem`i poolt. Järgnevatel aastatel pühendutakse botuliintoksiini tüüp A isoleerimisele, kuni 1949-ndal aastal avastab dr. Burgen, et botuliintoksiin blokeerib neuromuskulaarse transmissiooni ehk närvi- ja lihasrakkude vahelise informatsiooni ülekande. 50-ndatel aastatel avastab dr. Vernon Brooks, et süstides botuliintoksiini tüüp A-d hüperaktiivsesse lihasesse, pidurdub signaalmolekuli vabanemine, mille tulemuseks on lihaslõõgastuse tekkimine. Esmakordselt kasutatakse botuliintoksiini inimesel kõõrdsilmsuse raviks 1980-ndal aastal dr. Alan B. Scotti poolt. Üheksa aastat hiljem kasutatakse botuliintoksiini tüüp A-d Ameerika Ühendriikides kõõrdsilmsuse, laukrambi ja näo spasmide ravis. Aastal 2000 lisandub botuliintoksiiniga ravitavate haiguste nimekirja spastiline kõõrkaelsus ja kõigest aasta hiljem tuleb botuliintoksiini tüüp A Ühendkuningriigis kasutusele liighigistamise ravis. Samal aastal alustatakse Kanadas botuliintoksiini tüüp A kasutamist ilumeditsiinis näo miimiliste kortsude ravis. Hiljem on hakatud botuliintoksiini tüüp A-d kasutama veel kroonilise migreeni, uriinipidamatuse ja sclerosis multiplexi sümptomaatilises ravis.

Botuliintoksiin ilumeditsiinis

Täna on botuliintoksiini süsted enam levinud ilumeditsiini protseduur. Hinnanguliselt leiab iga-aastaselt aset üle 3 miljoni botuliintoksiini süste üle maailma. Botuliintoksiinil on seitse alatüüpi, mis on struktuurilt sarnased, kuid toimelt erinevad. Ilumeditsiinis kasutatakse botuliintoksiini tüüp A -d. Botuliintoksiin on lihaslõõgasti, mida süstitakse kas lihastesse või sügavale naha sisse. Botuliintoksiin toimib blokeerides osaliselt närviimpulsse lihastesse, kuhu ta süstitud on. See põhjustab lihaste kokkutõmbumise lõppemise. Näo kortsude puhul mõjutatakse miimilisi lihaseid, mis on kortsude kujunemise aluseks. Meie näos on 43 erinevat lihast. Esteetiliselt tulemusliku botuliintoksiini süstimise eelduseks on nende 43 lihase anatoomia ja funktsiooni tundmine. Lisaks on näol rikkalik veresoonte ja närvide võrgustik, millega tuleb samuti arvestada. Süstimisel kasutatakse väga peenikest nõela eesmärgiga tabada kortsude aluseks olevaid miimilisi lihaseid. Seejuures püütakse võimalikult vähe mõjutada teisi lihaseid, et säiliks näo tavapärane ilme.
Ravimi toime on taaspöörduv ja efekt püsib 3 – 6 kuud. Sagedased on individuaalsed variatsioonid. Praktikas on kliente, kellel tulemus on märgatav ka rohkem kui 8 kuu möödudes. Ravimi toime lõppedes on soovitav protseduuri korrata. Ühe kliendi süsteprotseduur kestab tavalist 15 – 30 minutit. Tulemust võiks oodata 2 – 14 päeva möödudes. Üksikutel juhtudel võib olla vajalik korduv süstimine soovitud efekti saavutamiseks. Botuliintoksiin on vastunäidustatud raseduse, imetamise ja neuromuskulaarsete haiguste korral.

Millal alustada?

Sagedaseks küsimuseks on, et millal alustada? Vastus on, et ühte kindlat vanuse numbrit ei ole. Vananemisprotsessi kiirus on suure individuaalse varieeruvusega ja bioloogiline vanus ei ühti sageli passivanusega. Arvamus on, et botuliintoksiinil on kortsude teket ennetav toime. Enamlevinult räägitakse vanusevahemikust 30 – 65 eluaastani. Soovitus on, et botuliintoksiini kasutamist võiks alustada esimeste klienti häirivate miimiliste kortsude tekkides. Kõrgemas vanuses on miimiliste lihaste toonus madal, mistõttu ei ole nende lõõgastamisel märgatavat tulemust. Sellisel juhul võiks mõelda täitesüstide kasutamisele. Õige otsus sünnib spetsialistiga konsulteerides.
Ilumeditsiinis kombineeritakse botuliintoksiini süsteid sageli täitesüstidega ehk filleritega. Fillerid on mõeldud nahapinnal olemasolevate kortsude täitmiseks. See saavutatakse süstides täiteainet naha sisse või naha alusesse koesse. On ka paksemaid täiteid, mille abil tõstetakse põski, korrigeeritakse nina või lõuga. Tänapäevased täiteained on toodetud kehaomase hüaluroonhappe baasil. Hüaluroonhape on elusorganismide loomulik komponent, mille funktsioon põhineb tema võimel siduda endaga vee molekule. 56 % kehas leiduvast hüaluroonhappest paikneb nahas. Organismi vananedes hüaluroonhappe hulk nahas väheneb ja nahk muutub õhemaks, mille tulemuseks on kortsude tekkimine. Korstude korrigeerimisel täitesüsti abil on tulemus näha kohe süstimise järgselt. Saavutatud tulemus püsib enamasti 12 – 18 kuud.
Otsustamaks, milliseid piirkondi ja kuidas ilusüstide abil korrigeerida, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti vastuvõtule. Iga inimese nägu on unikaalne ja eripäradega arvestamine on väga oluline. Soovitav on pöörduda usaldusväärsesse meditsiiniasutusse.
Protseduuri hinnad jäävad botuliintoksiinisüstete korral vahemikku 120 – 350 eurot sõltuvalt süstitavate piirkondade hulgast ja süstitud ravimi kogusest. Kvaliteetste täitesüstide algavad u.250-450 eurost.

Martin Adamson

www.akgrupp.ee