Marju Karin

Olen lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning töötan Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooniblokis ja Punases Ristis.

Ilusüstide protseduuride läbi viimist olen õppinud Londoni ilukliinikutes ja Moskva ning Peterburi arstide käe all. Täiendan end sellel alal mitu korda aastas uute tehnikate ja materjalide osas.

Kas välimus on oluline?

Arvan, et välimus on oluline nii naiste kui ka meeste jaoks. Siin ei mängi niivõrd rolli klassikaline iluideaal, vaid see, kas inimene hoolitseb enda eest. Hoolitsetud välimus näitab tihti ka sotsiaalset staatust ning soodustab inimestevahelist suhtlust.

Inimene vananeb ja tihti tapab elu meie unistused. Haigused, stress, pettumused ja loomulikult ka elukombed võivad meie välimust laastada. See ei tähenda, et ideaaliks peaks olema elu lõpuni 18-aastaseks jäämine. Kõike saab teha mõistlikult, loomulikult ja oma eale vastavalt.

Mida arvad välimuse ja nö loomuliku ilu muutmisest kosmeetika, kirurgia ja iluteenuste abil?

Hambaarsti juures käimine on ju samuti loomulik ning seda ei taunita. Tervise seisukohalt on katkised hambad oluline ohutegur, kuid seda võib olla ka pidev stress, mis tekib siis, kui inimene ei ole enda välimusega rahul. Ma ei halvustaks kunagi kedagi, kes püüab iseendale ja teistele mõistuse piires meele järele olla. Me luiskame ennast ju alati paremaks – meigime, peidame oma figuuri vigu riietega jne.

Kortse meigiga kahjuks varjata ei saa ning kreemid aitavad vaid siis kui alustada oma naha eest hoolitsemist juba varakult, kuid ka see mõjuaeg on piiratud. Samuti ilusüstide toimeaeg. Tihti arvatakse, et ilusüstidega peaks alustama alles siis kui enam mitte miski muu ei aita. Reaalsus on aga see, et siis on enamasti juba hilja ja aitab vaid kirurgiline sekkumine. Ilusüstidega peaks alustama juba siis, kui tekivad esimesed nähtavad kortsud, et oma nooruslikkust hoida ja kortsude edasist teket ennetada.

Kas iluravi ja ilusüstid on tabu ja seda peaks varjama?

Nagu igas valdkonnas, nii ka siin leidub patsiente, kes ei taju piire ning on ilusüstide või lõikustega liiale läinud. See hirmutab inimesi ja tekivad stereotüübid. Eestis suhtutakse üldiselt neisse teemadesse reserveeritult nagu mujalgi Põhjamaades. Seltskonnas võiks käituda olukorrale vastavalt – kui on näha, et inimesed kipuvad seda teemat taunima, ei peaks seda afišeerima. Kus aga on mõistvamad ja vähem reserveeritud silmaringiga kaaslased, ei tohiks see teema olla probleem.

Kõike, mida pakun oma klientidele, kasutan või olen valmis kasutama ise. Kui ma ei usuks ise oma teenustesse, ei julgeks ma neid ka meie Eesti naistele pakkuda!