Naine otse ja ausalt

Raamatut on võimalik soovi korral tellida koos autogrammi või pühendusega. Tellimisel palun märkida oma soov. (Soovi on võimalik märkida kohale, kuhu tellides märgite oma nime või saata email: pood@marjukarin.ee)

Peatükk raamatust
Milline on ilus naine? Seda on ikka ja jälle minu käest küsitud. Minu vastus võib teid aga ülla­tada. Ilus naine on särasilmne ja enesekindel.
Ta on umbes 80­aastane, kergelt jumekas. Jah, ta võtab päikest, kuigi nahaarstid on selle ammu ära keelanud. Ta hääl on suitsust kare ja naer on alati vali. Vahel võib teda märgata hommikul kell 11:00 veiniklaasi taga populaarses kohvikus teenindajatega nalja viskamas. Enamik naljad on ropud ja seksuaalse alatooniga. Maniküür ja pediküür on laitmatud ning huuled on tumepunased. Vahel tundub, et ta oleks nagu tavaline kohalik joodik. Mitte, et ta selline välja näeks, aga joodud alkoholikogused sarnanevad küll märkimisväärselt. Aga kui kogemata astub kohvikusse mõni tumedanahaline araablane, on naise keeleoskus ning flirtimiskunst laitmatud.
Kui sa temaga maha istud ning ta veinist avatumaks muutub, saad teada, et ta on haritud ja vägagi intelligentne daam, kes on lihtsalt väsinud olemast tähtis. Ta on otse­kohene ja terav, ta teab linnalegende ning nende lugude tõeseid ja pikantseid pisiasju. Ja just nende inimeste kohta, kes tahavad teistele eriti viisakat muljet jätta. Tal on olnud värvikas elu, tal on lapsed ja lapselapsed. Need on suureks kasvatatud ja lapselapsed võivad vanaemale iga kell Skype helistada, sest nad teavad, et just tema teravus ning nutikus suudab nende mured lahendada. Ta kaob tihtipeale paariks kuuks, ilmub siis jälle välja, muljetades oma reisidest ja te saate aru, et ta on ikka ELUS. Elab täiel rinnal! Minevik on tal olnud kirju ning see kaval helk ta silmades ei ole siiamaani kustunud. Kuulates tema lugusid, mõistad, kui palju ta tegelikult teab maailma asjadest. Vahel istub ta siin kohvikus oma kiibitsevate tuhmide sõbrannadega, vahel oma verinoore armukesega. Oma mehed on tal kõik juba maetud ja uuesti üht siga, 200 grammi vorsti pärast, pole tal plaanis enam ülal pidada.
Vahel tuleb ta ilusalongist, kus on lasknud teha endale paar ilusüsti ja isegi kui teie jaoks tundub, et midagi pole muutunud ning uurite protseduuri motiivi, heidab ta teile kelmika pilgu, laseb oma silmad kissi ning vastab laial naeratusel: „Because I Can!“ Ta rõõmustab teid alati ja ei kurda kunagi. Ta jätab normaalselt jootraha ning lahkub õigeaegselt.
Jep, vot selline on minu jaoks ilus naine. Sa saad aru, et tal on olnud kõike – elu, armastust, õnne, pettumusi, kurbust, seiklusi ning surma, aga elu lakkamatu helk ei kustu ta silmades seni, kuni keegi need vaikselt suleb, et ta saaks magada igavesti. Kõik sai tehtud.

Anu Saagim: Raamatu võlu peitub selle lihtsuses. See sitke naine armastab tõepoolest komöödiat, roppu nalja ja polkat, ning oskab elegantse sõrmenipsuga naelutada häbiposti tüütud sitanuusutajaid. Ten points julguse eest Marju, sest sitanuusutajate üritustele sind ilmselt rohkem tõesti ei kutsuta. Nii vett kui vilet kogenud naisena, oli minulgi mõndagi kõrva taha panna. Norutamine on nõrkadele. Tugev lakub haavad ja on valmis uuteks väljakutseteks. Sõitku kuu peale inimesed, kellele me ei meeldi! Lisaks veel posu tarkuseteri, mis mööda külgi maha ei jookse – ei naistel, ammugi meestel. Mis kõige olulisem, raamat tuletab meelde lihtsa tõe ja see kipub meil kõigil igapäevaelu virr-varris tahtmatult ununema. Palun, olgem üksteise vastu head! See ei maksa midagi, kuid on hindamatu.

Kärt Anvelt: Marju astub ruumi, kus on sada või enam inimest, ning hoobilt on ruum teda täis. Pole võimalik teda mitte märgata või temast mööda vaadata. Parasjagu bravuurikas, parasjagu edev, parasjagu haavatav. Aga mis peamine – aus ja enesekindel. Täpselt samasugune – aus ja enesekindel – on ka see raamat, mida käes hoiate. Raamat, mis tegelikult ehk kõige enam rõhub sellele, et armastage ennast, sest siis olete te õnnelikud. Väärtustage ennast, sest siis väärtustavad teid ka teised. Ning tehke enesega tööd, sest lõppkokkuvõttes saab loota vaid iseendale. Kindlasti ei saa kõik inimesed olla nõus kõigega, millest Marju kirjutab, kuid ei peagi. Aga mõtlema ärgitab see raamat küll ning see ongi peamine. Sünd, elu, surm. Lapsed. Armastus. Depressioon. Töö. Reisimine. Kuidas olla õnnelik? Kust ammutada jõudu kui on nii pagana raske? Marju kirjutab sellest kõigest ausalt ja läbi oma kogemuste.

Jes Kirjastuse juht Jesper Parve, kelle raamatule vastulauseks on teos kirjutatud, peab Marju karini raamatut kohustuslikuks kõigile. «Kohustuslik nii naistele kui meestele. Nii noortele kui vanadele. Nii šovinistidele kui ka feministidele. Et kui kuradi võimas on ikkagi üks Naine,» märgib ta. «Suur kummardus Marjule nii julgelt elatud elu eest ning veel sügavam kummardus nende inspireerivate sõnade ning mõtete eest, mis on kirjas siin teoses. Sina oledki see Naine. Suure algustähega!»