Anaalfissuur ehk anaallõhe

Anaalfissuur ehk anaallõhe on limaskesta rebend pärakus, mille tavalisteks sümptomiteks on tugev
valu ja heleda vere eritus defekatsioonil. Valu võib püsida mitu tundi peale WC-s käimist. Sageli
häirib patsienti sügelus ja kipitustunne päraku ümber ning vahel on nähtav veritsev lõhe päraku
suudmes.

Peamised põhjused on:
 Kõhukinnisusest tingitud kõva väljaheide
 Krooniline diarröa
 Krooniline päraku piirkonna põletik- haavandiline koliti või Crohni haigus
 Sünnitusel tekinud rebendid
 Anaalseks

Põhiliseks uurimismeetodiks on väline vaatlus ja patsiendi kaebused. Päraku sõrmega uurimine võib
olla väga valulik, mistõttu tuleks seda teha kindlasti kohalikku tuimestusgeeli kasutades. Pikka aega
kestnud anaalfissuuri korral tuleks välistada ka põletikuline soolehaigus ja kasvajalised protsessid
endoskoopilisel uuringul ( koloskoopia, rektoskoopia), mil on võimalik haavandist proove võtta.
Anaalfissuuri ravi algab juba kodunt- oluline kõhutegevuse normaliseerimine toiduga ning vajadusel
ka kõhulahtistitega. Kuna enamasti kaasneb anaallõhega ka päraku sulgurlihase ületoonus,
soovitatakse teha sooje istevanne sulgurlihase lõdvestamiseks.
Kui kodused vahendid ei aita, kirjutatakse välja salve, mis lõõgastavad sulgurlihast- Eestis põhiliselt
Diltiaseemi sisaldavad kreemid. Harva kasutatakse Botoxi süste lihase lõõgastamiseks ( tulemused
ajutised).

Kui medikamentoosne ravi on ebaedukas ( ~20%-l), tuleb kõne alla kirurgiline ravi, milleks on kas
digitaalne sfinkteri dilatatsioon ( laiendamine) või siis osaline sfinkteri läbilõige. Kirurgiliste
vahelesegamiste järel võib esineda enamasti mööduvat mõningast roojapidamatust. Kahjuks on
anaallõhega haigetel ka peale ravi suurem risk haiguse taastekkeks.

Autor: Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Tark

Pilt: Raul Mee