Marju Karin – Kui sa iga päev verd ja sitta näed, siis on elu sulle ligemal- Täitsa Pekkis Podcast

Marju juhib omanimelist Marju Karini ilukliinikut ja oma valdkonnas on nad Eesti edukaimad. Ta on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning töötanud 20 aastat Põhja-Eesti regionaalhaiglas operatsiooniblokis ja Punases Ristis. Oma ettevõtlus karjääri alustas ta kolmandas klassis tunnistuste võltsimisega. Oma neljast lapsest esimese sai ta 15 aastaselt ja teise 17 aastaselt. Aga see teda ei takistanud õppima ja tegutsema. Magistrikraad on such psühholoogias ja rahvusvahelistes sushetes. : O Marjuga oli põnev rääkida, sest ta ütleb otse aga vahepeal kaarega. 😉 Vahepeal läheb ta natukese üle piiri ja enda sõnul on ta ka veidi sõge. : D Üleüldse oli temaga väga värvikas vestlus erinevatel teemdel. Theme ellusuhtumine on positiivne. Such on olnud elus palju väljakutseid aga theme neid pekki minekutena või raskustena ei vaata. See on elu ja elu tuleb elada! Elu on palju parem ja ilusam kui me vahel arvame ja kindlasti ei tohi pead norgu lasta! “Keskkooli ajal peaks iga õpilane käima vanadekodus abis.” “Kuttidele tuleb juurde minna ja kusida” Kas tahad või ei taha “# täitsapekkis

Kuula meie vestlust siit

Täitsa pekkis teisi podcast-e on võimalik kuulata siit

Anaalfissuur ehk anaallõhe

Anaalfissuur ehk anaallõhe on limaskesta rebend pärakus, mille tavalisteks sümptomiteks on tugev
valu ja heleda vere eritus defekatsioonil. Valu võib püsida mitu tundi peale WC-s käimist. Sageli
häirib patsienti sügelus ja kipitustunne päraku ümber ning vahel on nähtav veritsev lõhe päraku
suudmes.

Peamised põhjused on:
 Kõhukinnisusest tingitud kõva väljaheide
 Krooniline diarröa
 Krooniline päraku piirkonna põletik- haavandiline koliti või Crohni haigus
 Sünnitusel tekinud rebendid
 Anaalseks

Põhiliseks uurimismeetodiks on väline vaatlus ja patsiendi kaebused. Päraku sõrmega uurimine võib
olla väga valulik, mistõttu tuleks seda teha kindlasti kohalikku tuimestusgeeli kasutades. Pikka aega
kestnud anaalfissuuri korral tuleks välistada ka põletikuline soolehaigus ja kasvajalised protsessid
endoskoopilisel uuringul ( koloskoopia, rektoskoopia), mil on võimalik haavandist proove võtta.
Anaalfissuuri ravi algab juba kodunt- oluline kõhutegevuse normaliseerimine toiduga ning vajadusel
ka kõhulahtistitega. Kuna enamasti kaasneb anaallõhega ka päraku sulgurlihase ületoonus,
soovitatakse teha sooje istevanne sulgurlihase lõdvestamiseks.
Kui kodused vahendid ei aita, kirjutatakse välja salve, mis lõõgastavad sulgurlihast- Eestis põhiliselt
Diltiaseemi sisaldavad kreemid. Harva kasutatakse Botoxi süste lihase lõõgastamiseks ( tulemused
ajutised).

Kui medikamentoosne ravi on ebaedukas ( ~20%-l), tuleb kõne alla kirurgiline ravi, milleks on kas
digitaalne sfinkteri dilatatsioon ( laiendamine) või siis osaline sfinkteri läbilõige. Kirurgiliste
vahelesegamiste järel võib esineda enamasti mööduvat mõningast roojapidamatust. Kahjuks on
anaallõhega haigetel ka peale ravi suurem risk haiguse taastekkeks.

Autor: Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Tark

Pilt: Raul Mee

Naharipatsid

Naharipatsid

Päraku piirkonna nahk on väga veniv ja seetõttu võivad kõhukinnisuse ja hemorroididega vaevas
olevatel inimestel tekkida ka väljavenitatud nahk ehk naharipats. Iseenesest naharipatseid ei ole
õige nimetada hemorroidiks, sest nn. veenikomu limaskesta alusi on taandunud, kuid nahk on peal
välja venitatud.

Tegemist on üsna sageda probleemiga sünnitanud naiste seas, kellel on raseduse ajal või järgses
perioodis olnud probleeme hemorroididega.
Naharipatsid reeglina valu ei põhjusta, küll aga võivad põhjustada ebamugavustunnet stringide
kandmisel , sügelust ning tunnet , et peale tualetis käimist ei õnnestu kergesti puhtust saavutada.
Naharipatsid võivad suureneda olenevalt elukorraldusest ja rütmist näiteks raskuste tõstmisel,
kõhukinnisuse puhul , raseduse ajal, pikalt istudes.

Oluline teada, et naharipatsis ei ole eraldi haigus, ega põhjusta mingit ohtu tervisele vaid pigem
tegemist kosmeetilise probleemiga, mistõttu nende eemaldamine on inimese individuaalne soov.
Kui arst on kindlaks teinud, et tegemist on ainult naharipatsiga ( ei esine hemorroide, kasvajat,
trombe, haavandit), võib lokaalanesteesias ambulatoorsel visiidil või päevakirurgilise protseduurina
narkoosis naharipatsid eemaldada.
Peale protseduuri peab hoidma puhtust ja arvestama antud piirkonna iseärasusi haavade
paranemisel , mistõttu ordineeritakse tavalisel kolme päevane AB ja valuravi kuur. Oluline hoiduda
kõhukinnisusest ja raskuste tõstmisest. Olenevalt valulävest võib juba järgmisel päeval tööle minna
ning tavalise aktiivsuse juurde naasta kuskil nädala pärast.

Autor: Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Tark

Pilt: Raul Mee

Hemorroidide kirurgiline ravi

Hemorroidide kirurgiline ravi on arenenud aastatega lihtsast ligeerimisest ja hemorroidektoomiast
vähem invasiivsete ja vähem valulike protseduurideni, et oleks võimalik kiirem taastumine ja
naasmine igapäeva tegevuste juurde.
Kõigepealt peab mainima , et üldse umbes üks kolmandik hemorroididega inimestest vajab kirurgilist
sekkumist. See on hästi kaalutletud otsus nii patsiendi kui ka arsti poolt, kus tuleb arvestada
hemorroidide tekkemehhanismi, kestvust, sümptomite esinemissagedust ja tänapäeval on ka oluline
patsiendi töö olemus ja operatsioonijärgsed ootused .
Peamised sümptomid on veritsus defekatsioonil, valu, komu väljalangemine pärakust, sügelus ja
kaugelearenenud juhtudel ka roojapidamatus. Hemorroide tuleks eristada teistest sarnaste
sümptomitega haigustest nagu naharipatsid, polüübid, pararektaalfistlid, pärasoole lõhe, pärasoole
väljalangemine ja pärasoole vähk.

Parim hemorroidide ravi on loomulikult ennetus ( kehakaal kontrolli alla, mõõdukas kehaline
aktiivsus, kõhukinnisuse vältimine, pikalt istumise vältimine jne). Lokaalsed salvid ja küünlad annavad
tavaliselt lühiajalise leevenduse valule ja ärritusele, kuid oleks vale oodata hemorroidide kadumist.
Ravis on kaks varianti- kirurgiline ja mittekirurgiline.

Mittekrurgilistest meetoditest on levinuimad kummiligatuuride asetamine ja skleroteraapia, mida
saab efektiivselt ja suhteliselt valutult kasutada 1-2 staadiumi hemorroidide puhul ( mõningatel
juhtudel ka 3 staadiumil). Samuti kasutatakse LASER ravi ning ultraheli hemorroidektoomiat ja ka
hemorroidaalarteri ligeerimist. Neid protseduure tehakse tavaliselt päevakirurgias või
ambulatoorselt.

Kolmanda ja neljanda staadiumi hemorroidide puhul kasutatakse enamasti avatud lõikust, kus
eemaldatakse komu kas eletrinoaga või muid kuumutamismeetoideid kasutades. Kui esineb ka
limaskesta prolaps on siinkohal heaks operatsiooni meetodiks stapler hemorroidektoomia.
Välimiste hemorroidide puhul on ainuvõimalus kirurgiline eemaldus.
Nagu eelnevast võib järeldada, siis erinevaid ravi võimalusi on olemas, kuid lõplik otsus tehakse arsti
kabinetis patsiendi ja arsti koostööl. Ja seda otsust ei saa teha patsienti nägemata, mistõttu on
esimene samm arsti poole pöörduda ikka patsiendi teha.

Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Tark

Päraku ümbruse sügelus ehk pruritus

Päraku ümbruse sügelus ehk pruritus ani on vastupandamatu tung päraku sügamiseks, eriti peale
tualetis käimist või öösiti. Sügeluse teevad hullemaks liigne kuumus, higistamine, ebapiisav
kuivatamine peale pesemist või vanematel inimestel uriini pidamatus ning on täheldatud ka sügeluse
suurenemist stressirikastes olukordades.
7 of the Best Back Exercises for Bodybuilding testosterone masteron cycle genetics and bodybuilding [archive]
Esineb väga sagedasti ( 1-5 inimest 100st), kuid arstile pöördumisi valehäbi tõttu kindlasti vähem.
Veidi sagedamini esineb probleemi meestel vanuses 40-60.
Tegelikult on sügelev pärak vaid sümptom, mitte lõplik diagnoos, mistõttu vajalik põhihaiguse välja
selgitamine, mis paljudel juhtudel jääbki ebaselgeks.
Enamlevinud põhjused on:

1. Erinevad nahahaigused ( ekseem, psoriaas, dermatiit, seenhaigus) põhjustavad pooled
sügeluse probleemidest.
 Liigne niiskus päraku ümber ( liigne higistamine, ebapiisav puhastamine peale WC
käiku)
 Liigne päraku piirkonna puhastamine, osad puhastusained

2. Infektsioonid
 Seeninfektsioon Võib lähtuda ka tupeseenest)
 Lastel mõelda ussidele
 Sügelised, herpes, kondüloomid või muud sugulisel teel levivad haigused

3. Pärakuga seotud haigused:
 Anaalfissruur, millega kaasneb tugev valu defekatsioonil
 Suured välimised hemorroidid või naharipatsid
 Kasvajad
 Põletikulised soolehaigused

Kui pärakuga seotud haigused on kirurgi, gastroenteroloogi või perearsti poolt välja lülitatud võib olla
vajalik nahaarsti konsultatsioon krooniliste nahahaiguste või infektsioonide diagnoosimisel.Kui
erinevad haigused on välja lülitatud võib abi saada lühiajaliselt hormoonsalvi kasutamisest või
seenevastase salvi kasutamisest.

Autor: Ida-Tallinna Keskhaigla üldkirurg Airi Tark